
Jooksulint - kõik mida peaksid teadma (+harjutused)
Õues on külm ning jõusaal liialt kaugel, ent sellest hoolimata tahaks ikkagi kardiotrenniga tegeleda? Tuttav tunne. Selliseks puhuks on olemas üks mõnus trenažöör – jooksulint.
Jooksulindi veidi sünge ajalugu ulatub tagasi 19. sajandisse, mil see võeti esmalt kasutusele vanglates, et kinnipeetavaid karistada ja nende füüsilist aktiivsust suurendada. Tänapäeval on jooksulint aga mugav ja kasulik masin, mis aitab inimestel tegeleda tervisespordiga nii kodudes kui jõusaalides.
Siin artiklis tutvustamegi Sulle trenažööre üldisemalt ning räägime lähemalt ka jooksulintidest ja sellest, millega nende valimisel arvestada tuleks.
Mis masin on trenažöör?
Trenažöör on treeningmasin, mis imiteerib reaalseid füüsilisi liigutusi, mida tavatrennideski tehakse. Seega spordiala jaoks eraldi trenažöör – jooksmiseks jooksulint, jalgrattaga sõitmiseks veloergomeeter ja sõudmiseks sõudeergomeeter.
Trenažööridel on ka erinevaid variatsioone, kus saab tööle panna nii jalad kui käed. Sellised on erinevad crosstrainerid, samuti on erinevaid variatsioone ka velotrenažööridest, näiteks spinningu rattad.
Trenažöörid on mõeldud sisetingimustes treenimiseks. Kui talvel on põhjamaiselt kehv ilm ja õues jõe peal sõudmine või muu spordiala raskendatud, siis saab sellest olenemata oma lemmikspordiga tegeleda.
Mille poolest üht liiki trenažöörid üksteisest erineda võivad?
Peamiselt saab eristada kodukasutuseks mõeldud trenažööre ning jõusaalidesse mõeldud profitrenažööre. Kodukasutuseks mõeldud masinate plussiks on soodsam hinnaklass ning kompaktsus. Kuna enamikes kodudes on vähem ruumi, kui keskmises jõusaalis, on väga kasulik, kui trenažööri on treeningute vahepeal võimalik veidi kokku panna ning eest nihutada.
Lisaks on kodukasutuses olevad masinad lihtsamad, kuna nende kasutustihedus on väiksem. Spordiklubide masinatel on arvestatud sellega, et trenažöör on pea kogu aeg kasutuses – seega peab ta olema töökindlam, suurem, stabiilsem ning rohkemate funktsioonidega.
Veel eristab spordiklubisse ja kodukasutusse mõeldud trenažööre suur hinnavahe. spordiklubide trenažöörid on kallimad, sest nad on oluliselt vastupidavamad ja säilitavad töökindluse ka suure kasutustiheduse korral. Paljudel jõusaalitrenažööride osadel on ka spetsiaalsed katted, et hoida ära higi ja sellest tuleneva niiskuse sattumist masina mehhanismidesse.
Peale koduste trenažööride ja proffidele mõeldud jõusaalivarustuse on olemas ka n-ö hübriidmudeleid. Sellised masinad on enamasti mõnevõrra soodsamad kui päris tippklassi masinad, ent pisut kallimad kui tavalised ja kõige lihtsamad kodutrenažöörid. Sellist trenažööri on mõistlik kasutada kodus, kui ruumi on rohkem ja masinal tehakse trenni väga sageli või näiteks väiksemates jõusaalides, kus kasutustihedus nii suur pole.
Milliseid treenimisvõimalusi trenažöörid pakuvad?
Üldiselt on trenažöörid võrdlemisi monofunktsioonilised – jooksulindil saab kõndida ja joosta ning veloergomeetri peal imiteerida tavalist rattasõitu, kuigi erinevatel velotrenažööridel sõidustiil veidi varieerub. Rattasõitu harrastades saab loomulikult muuta ka sõiduasendit vastavalt sellele, kas soovid mõnusat ja mugavat püstist sõiduasendit või madalat ja rohkem võidusõidulikku. Sõudeergomeetril olles saab samuti imiteerida tavalist sõudetrenni.
Küll aga lubavad kõik trenažöörid muuta treeningu raskusastet, et vastavalt soovile kas kiiremini või aeglasemalt sõita, takistust suurendada või vähendada. Nagu muudelgi aladel, ei anna valel koormusel treenimine soovitud eesmärki – liiga raske koormus suurendab vigastuste ohtu ja on enamasti demotiveeriv, liialt kergel koormusel aga ei toimu arengut.
Mis on ühe keskmise trenažööri hind?
Trenažööride hinnad on väga erinevad, olenevalt treeningu liigist ja -tasemest. Kodukasutuseks mõeldud jooksulinti on võimalik soetada umbes 800-900 euro eest, jõusaalidesse sobiva variandi hind on umbes 6000 eurot. Eelpool mainitud hübriidvariantide hinnad jäävad umbes 2000 euro juurde.
Kõige rahakotisäästlikumad trenažöörid on enamasti veloergomeetrid. Neist kõige soodsamad maksavad umbes 400€ ja on seetõttu ka kodukasutuses enim levinud.
Kuna aga täpsed hinnad sõltuvad konkreetsest mudelist, siis soovitame huvi korral kindlasti pöörduda Budopunkti poodi, et seal juba müüjatega konsulteerides oma huvidele ja võimalustele just sobiv masin leida.
Lähemalt ka jooksulintidest – millised need on ja mis võimalusi pakuvad?
Jooksulint on trenažöör jooksutreeninguks. Masinal on peal liikuv lint, mille peal saab joosta või kõndida, nii et ruumis tegelikult edasi ei liiguta. Lisaks erinevatele kiirustele saab enamikul jooksulintidel saab muuta ka nende tõusunurka. Nii saab imiteerida ka näiteks maastikul jooksmist.
Koduseid ja jõusaalitrenažööre eristab see, et koduskasutataval masinal tuleb tõusunurka muuta käsitsi, profimasinal on see võimalik aga automaatselt nupulevajutusega. Kodukasutuses olevatel masinatel on ka vähem võimalikke tõusunurki – enamasti 2-3, samas kui jõusaalimasinatel on neid oluliselt rohkem ning võimalus valida tõusunurka protsendi järgi.
Kuna põhifunktsioon on kõigil jooksulintidel sama, siis nende hind sõltub sellest, kui palju on lisafunktsioone. Kodukasutuses olev jooksulint on kompaktne ning võimaldab teataval määral ka kokkupanemist, et treeningute vahelisel ajal ruumi tekitada. Lisaks eelpool mainitud kiiruse ja tõusunurga muutmise funktsioonidele on enamikul masinatest on ka käepidemed pulssi lugevate anduritega.
Kuidas omale jooksulinti valida?
Jooksulinti valima hakates tuleb esmalt välja mõelda, kui tihti seda kodus kasutama hakatakse. Kui jooksuhuviline on füüsiliselt väga aktiivne ja plaanib tihti treenida, tasuks panustada veidi edasijõudnumale n-ö hübriidvariandile.
Hübriidmasina suurus, funktsionaalne võimekus ning varieeruvus annavad treeningule palju juurde ja muudavad seda mugavamaks. Lihtsamad masinad on aga seevastu kitsamad ja kompaktsemad. Kõige soodsamad jooksulindid on sobilikud neile, kes pigem soovivad masinat keskmiselt või vähem kasutada või näiteks ainult kõndida. Lisaks on soodsamad variandid sobilikud ka taastusravi eesmärgil.
Kas jooksulindid vajavad ka mingit erihooldust?
Üldiselt jooksulindid hooldust ei vaja, erandina võib aeg-ajalt vajadusel masinat puhastada. Jõusaalis on reegliks, et kõigil osadel, mis liiguvad, on kate peal. Kui nt inimene jookseb masinal ja higistab, siis ei tilgu see higi liikuvatesse osadesse ega elektroonikasse ning sel viisil on võimalik tagada masina pikaajalisus. Kodumasinatel katteid üldiselt peal pole, mistõttu tuleks selles osas veidi tähelepanelikum olla.
Oma isikliku jooksulindi saad soetada Budopunkti e-poest (vaata jooksulintide valikut)
või esinduspoest aadressil Artelli 7, Tallinn.
Kui artikkel oli Sulle kasulik, siis kliki “Meeldib” ja kui võiks ka Su sõpru huvitada, siis kliki “Jaga”.
Sinu tagasiside on meile väga tähtis, sest näitab, et kvaliteetse Eesti keelse sisu loomine on vaeva väärt :)