Velotrenažöör - kuidas ja milline valida (+harjutused)

Kui otsid koju kvaliteetset trenažööri, mis oleks sealjuures ka rahakotisõbralik, oled jõudnud õigesse kohta. Just nendele ootustele vastab suurepäraselt velotrenažöör ehk veloergomeeter.

Velotrenažöörid on kasutuses juba alates 19. sajandi lõpust, kuid laiema leviku saavutasid nad alles 1960. aastatel, mil Põhja-Ameerikat tabas suur fitnessihullustus. Sellest ajast saati ongi need masinad olnud püsivalt populaarsed nii jõusaalides kui kodudes.

Käesolevas artiklis oleme teinud väikese ülevaate trenažööridest üldisemalt ning lähemalt ka velotrenažööridest, nende funktsioonidest ja liikidest.

Mis masin on trenažöör?

Trenažöör on treeningmasin, mis imiteerib reaalseid füüsilisi liigutusi, mida tavatrennideski tehakse. Seega spordiala jaoks eraldi trenažöör – jooksmiseks jooksulint, jalgrattaga sõitmiseks veloergomeeter ja sõudmiseks sõudeergomeeter.

Trenažööridel on ka erinevaid variatsioone, kus saab tööle panna nii jalad kui käed. Sellised on erinevad crosstrainerid, samuti on erinevaid variatsioone ka velotrenažööridest, näiteks spinningu rattad.

Trenažöörid on mõeldud sisetingimusteks treenimiseks. Kui talvel on põhjamaiselt kehv ilm ja õues jõe peal sõudmine või muu spordiala raskendatud, siis saab sellest olenemata oma lemmikspordiga tegeleda.

Mille poolest üht liiki trenažöörid üksteisest erineda võivad?

Peamiselt saab eristada kodukasutuseks mõeldud trenažööre ning jõusaalidesse mõeldud profitrenažööre. Kodukasutuseks mõeldud masinate plussiks on soodsam hinnaklass ning kompaktsus. Kuna enamikes kodudes on vähem ruumi, kui keskmises jõusaalis, on väga kasulik, kui trenažööri on treeningute vahepeal võimalik veidi kokku panna ning eest nihutada.

Lisaks on kodukasutuses olevad masinad lihtsamad, kuna nende kasutustihedus on väiksem. Spordiklubide masinatel on arvestatud sellega, et trenažöör on pea kogu aeg kasutuses – seega peab ta olema töökindlam, suurem, stabiilsem ning rohkemate funktsioonidega.

Veel eristab spordiklubisse ja kodukasutusse mõeldud trenažööre suur hinnavahe. spordiklubide trenažöörid on kallimad, sest nad on oluliselt vastupidavamad ja säilitavad töökindluse ka suure kasutustiheduse korral. Paljudel jõusaalitrenažööride osadel on ka spetsiaalsed katted, et hoida ära higi ja sellest tuleneva niiskuse sattumist masina mehhanismidesse.

Peale koduste trenažööride ja proffidele mõeldud jõusaalivarustuse on olemas ka n-ö hübriidmudeleid. Sellised masinad on enamasti mõnevõrra soodsamad kui päris tippklassi masinad, ent pisut kallimad kui tavalised ja kõige lihtsamad kodutrenažöörid. Sellist trenažööri on mõistlik kasutada kodus, kui ruumi on rohkem ja masinal tehakse trenni väga sageli või näiteks väiksemates jõusaalides, kus kasutustihedus nii suur pole.

Velotrenažöör

Milliseid treenimisvõimalusi trenažöörid pakuvad?

Üldiselt on trenažöörid võrdlemisi monofunktsioonilised – jooksulindil saab kõndida ja joosta ning veloergomeetri peal imiteerida tavalist rattasõitu, kuigi erinevatel velotrenažööridel sõidustiil veidi varieerub. Rattasõitu harrastades saab loomulikult muuta ka sõiduasendit vastavalt sellele, kas soovid mõnusat ja mugavat püstist sõiduasendit või madalat ja rohkem võidusõidulikku. Sõudeergomeetril olles saab samuti imiteerida tavalist sõudetrenni.

Küll aga lubavad kõik trenažöörid muuta treeningu raskusastet, et vastavalt soovile kas kiiremini või aeglasemalt sõita, takistust suurendada või vähendada. Nagu muudelgi aladel, ei anna valel koormusel treenimine soovitud eesmärki – liiga raske koormus suurendab vigastuste ohtu ja on enamasti demotiveeriv, liialt kergel koormusel aga ei toimu arengut.

Mis on ühe keskmise trenažööri hind?

Trenažööride hinnad on väga erinevad, olenevalt treeningu liigist ja -tasemest. Kodukasutuseks mõeldud jooksulinti on võimalik soetada umbes 800-900 euro eest, jõusaalidesse sobiva variandi hind on umbes 6000 eurot. Eelpool mainitud hübriidvariantide hinnad jäävad umbes 2000 euro juurde.

Kõige rahakotisäästlikumad trenažöörid on enamasti veloergomeetrid. Neist kõige soodsamad maksavad umbes 400€ ja on seetõttu ka kodukasutuses enim levinud.

Kuna aga täpsed hinnad sõltuvad konkreetsest mudelist, siis soovitame huvi korral kindlasti pöörduda Budopunkti poodi, et seal juba müüjatega konsulteerides oma huvidele ja võimalustele just sobiv masin leida.

Velotrenažöör

Mis on veloergomeeter ja milliseid erinevaid liike neid olemas on?

Veloergomeeter on trenažöör, millel on võimalik imiteerida jalgrattasõitu. Erinevad sedasorti masinad üksteisest peamiselt treeningasendite poolest. Kõige tüüpilisem kodukasutuses olev veloergomeeter on võrdlemisi sirgeselgse istumisasendiga. Püstisema asendiga ergomeeter on kindlasti kõige mugavam ja ergonoomilisem variant neile, kel esineb erinevaid vaevusi seljaga. On olemas ka maanteesõidu kehaasendis treenimiseks mõeldud veloergomeetrid, näiteks spinningurattad.

Veloergomeetrite üheks suureks plussiks on nende hind – tegu on ühtede kõige soodsamate trenažööridega turul. Kõige soodsamad püstise istumisasendiga koduseeria velotrenažöörid sobivad suurepäraselt inimestele, kes treenivad harva või soovivad tegeleda kardiotrenniga, kuid mingil põhjusel joosta ei saa. Neile, kes tahavad rohkem maanteesõidu stiilis trenni teha, on vaja juba keerukamat ja erinevate reguleerimisvõimalustega masinat.

Velotrenažöör

Mis erinevaid funktsioone veloergomeetritel on?

Peamine funktsioon on kõigil veloergomeetritel sama, küll aga saab neid oma soovi ja vajaduse järgi reguleerida. Kindlasti on võimalik sõitmise raskusastet ja vastupanu juurde lisada või vähemaks võtta. Kel on soov sõita näiteks justnagu mägiteel, kus raja läbimine nõuab üksjagu võhma ja jõudu, saabki masinale raskust juurde lisada.

Raskusastme reguleerimiseks on kodus kasutatavatel masinatel mehaaniline nupp, mida käsitsi keerata tuleb, professionaalsematel masinatel on see protsess üldiselt automatiseeritud.

Velotrenažööridel on olemas ka pulsimõõtmise funktsioon. Kuna rattaga sõites on üldjuhul käed pidevalt käepidemeile toetatud, annavad selle küljes olevad andurid treenija pulsist ja selle muutumisest väga hea ülevaate. See aga annab suurepäraselt tagasisidet trenni raskusastme sobivuse kohta – kui pulss on liiga madal, võiks kaaluda raskusastme tõstmist. Liiga kõrge pulsisageduse korral võiks jällegi vastupidi veidi kergemal tasemel sõita.

Erinevaid võimalusi treeningasendi muutmiseks on edasijõudnumatel masinatel rohkem kui kõige soodsamatel toodetel. Kesk- ja kõrgema taseme trenažööridel saab igatpidi muuta nii sadulaasendit kui ka käepidemete kõrgust ja asendit. Kõigil kodustel masinatel saab aga sadulat nihutada horisontaalselt. Asendi muutmine ei pruugi aga samas vajalik ollagi, see sõltub suuresti enda tunnetusest. Peamine, et sõiduasend oleks endale mugav.

Kodukasutuseks mõeldud veloergomeetritel on pedaalidel peal rihm, mille abil saab jala pedaali külge kinnitada. Spinninguratastel on aga pedaalide küljes spetsiaalsed klipid, mida tavalistegi rattasõidukingadega kasutatakse. Seega neile, kes ka muidu rattasõitu harrastavad, on see kindlasti suur pluss.

Kodus kastutamiseks mõeldud velotrenažööridel on enamasti all rattad, mille abil saab teda kergesti teisaldada. Samuti on neid võimalik kompaktsemateks kokku pakkida.

Velotrenažöör

Millega veel velotrenažööri soetama hakates arvestada tuleks?

Püsivat hooldust trenažöörid ei vaja, vaid võib aeg-ajalt vajadusel neid puhastada. Enne trenažööri ostma hakkamist on peamine masinaga lähemalt tutvuda. Hea on teada kõiki funktsioone, mis konkreetne toode pakub. Kui ise aga päris kindel pole, millist trenažööri valida, võib alati konsulteerida ka Budopunkti müüjatega, kellega koos on võimalik just Sulle õige treeningvahend välja valida.

Oma isikliku velotrenažööri saad soetada Budopunkti e-poest (vaata velotrenažööride valikut)
või esinduspoest aadressil Artelli 7, Tallinn.

Kui artikkel oli Sulle kasulik, siis kliki “Meeldib” ja kui võiks ka Su sõpru huvitada, siis kliki “Jaga”.

Sinu tagasiside on meile väga tähtis, sest näitab, et kvaliteetse Eesti keelse sisu loomine on vaeva väärt :)