Mida pidada silmas võimlemispalli valimisel? (+kasulikud nipid ja harjutused)

Kas oled kunagi tundnud, kuidas pikalt laua taga istudes selg küüru vajub ning õhtuks valutab? Et sellist asja ei juhtuks, on suurepärane võimalus vahetada oma kontoritool välja hoopis võimlemispalli vastu. Miks see hea on ning kuidas seda kasutada, seletabki käesolev artikkel.

Võimlemispalli leiutas 1963. aastal itaallane Aquilino Cosani. Esmalt kasutati neid väikelaste ja imikute ravivõimlemises ning sealt edasi levisid nad füsioteraapia abivahenditena üle kogu maailma. Füsioteraapiast aga arenesid omakorda välja harjutused, mida tänapäeval kasutatakse aeroobikas, Pilateses ja paljudel muudel spordialadel.

Võimlemispall

Mis on võimlemispall?

Õhuga täidetud võimlemispallid ehk fitness-pallid on tõhusad abivahendid igapäevase kehalise aktiivsuse suurendamiseks. Peamiselt kasutatakse neid erinevate võimlemisharjutuste ja Pilatese harrastamiseks, aga ka lihtsalt peal istumiseks.

Kellele võimlemispall sobib ja mida see treenida aitab?

Võimlemispalli puhul on tegu täiesti universaalse treeningvahendiga, mis sobib igaühele lastest vanurite ja kontoritöötajatest tippsportlasteni. Peamine, mis võimlemispalli puhul oluline, on tasakaal. Treenib see ka koordinatsiooni ja kerelihaseid. Ka neile, kel on tasakaalutunnetus või koordinatsioon kehvem, on võimlemispall hea abivahend selle treenimiseks. Just tasakaalu hoidmine pallil on see, mis aitab ka kerelihaseid treenida.

Kellel on saanud villand tavalistest kõhulihaste harjutustest, on võimlemispall hea võimalus nende samade harjutuste uutmoodi sooritamiseks. Pallil tegemine muudab neid harjutusi ka märgatavalt raskemaks, mistõttu saabki kas või tavalisi istessetõuse muuta palju efektiivsemaks.

Kontoris võimlemispallil istudes muutub kindlasti ajapikku korrektsemaks kehahoid ja rüht. See aitab ära hoida ning leevendada lihaspinged ja seljavalusid. Teadlased on katsetanud võimlemispallil istumise mõjusid ka algklassiõpilastel, kellel on keskendumishäired.

Täheldati, et pallil istumine aitab neil keskenduda ja tähelepanu õppimisele suunata. Seega leiaks võimlemispallid kindlasti ka lasteasutustes kasutust.

Võimlemispallide erinevad suurused

Üldjuhul on levinud neli peamist võimlemispallide suurust – 55cm, 65cm, 75cm ning mõned brändid pakuvad ka 85cm läbimõõduga palle. Suuruse valik sõltub sellest, kes ja millisteks harjutusteks palli kasutavad.

Lisaks võimlemisele saab fitness-palli väga edukalt kasutada ka igapäevaselt näiteks kontoris laua taga istudes. Sellisel juhul sõltub palli suuruse valik inimese pikkusest. Palli on lihtne valida näiteks järgneva valemi alusel – kuni 155cm pikale inimesele sobib 55cm läbimõõduga pall, kuni 165cm pikale inimesele 65cm läbimõõduga pall, kuni 175cm pikale 75cm läbimõõduga pall ja veelgi pikematele 85cm läbimõõduga pall.

Mida tähele panna, mille järgi valida?

Palli suurus omab kõige rohkem tähtsust siis, kui inimesed tahavad kasutada palli laua taga istudes. Kontoritöötaja võibki igapäevaselt tooli asemel kasutada hoopis võimlemispalli. Siinkohal on aga oluline, et pall oleks õige suurusega, sest vales suuruses pall võib tekitada mitteergonoomilise asendi, kus pallil istuja on kas liiga kõrgel või madalal ning käte ja jalgade asend laua ja maapinnaga võrreldes vale.

Kui päris täpselt õiget palli ise valida ei oska, on ka Budopunkti poes kohapeal erinevates suurustes võimlemispallid täis puhutud ning soovijad saavad neid ise proovida, et endale parim suurus leida.

Kui võimlemispalli soovitakse kasutada peamiselt trenni eesmärgil, sõltub selle suuruse valik ka harjutuste iseloomust, ent laias laastus võib lähtuda siiski ülaltoodud valemist.

Võimlemispall

Mida võimlemispalli ostes ja kasutades kindlasti tähele peaks panema?

Esiteks – pall ei ole ostes täis puhutud. Enamasti on pakis kaasas ka käsipump ja sellega pumpamine võtab aega. Kui kodus peaks olemas olema näiteks jalgrattapump, siis sellega saab palli kiiremini täis pumbata.

Ostmisel tasub uurida, kas pallil on laasas ka pump, kuna hakates ise palli täis puhuma nagu õhupalli on üsna tülikas ja aeganõudev protsess. Üldjuhul on pallidel kaasas väike käsi-või jalapump. Kuid tasub kindlasti mainimist, et ka need pumbad teevad oma tööd võrdlemis aeglaselt. Kasulik oleks muretseda elektriline pump, juhul kui palli tuleb tihedalt õhuga täita või tühjaks lasta.

Tihti tekib ostjatel ka küsimus, kui palju üldse tuleks võimlemispalli sisse õhku pumbata.

Õhu kogus on paljuski tunnetusest lähtuv, kuid päris viimse piirini täis pole palli mõtet pumbata. Peale istudes peaks võimlemispall mingil määral sisse vajuma ning põlveliigeses võiks tekkida täisnurk.

Mingi aja tagant võib palli sisse õhku ka veidi juurde pumbata, sest ajapikku võib see vähesel määral tühjemaks muutuda. Mida rohkem aga on pall täis pumbatud, seda raskem on harjutusi sooritada. Pehmem pall tekitab maaga suurema kontakti ja harjutuste sooritamine on seetõttu kergem.

Temperatuur võib mõjutada palli õhurõhku. Pall kaotab rõhku madalamate temperatuuride korral ning paisub pisut soojemate kraadide juures – sestap tasup aeg-ajalt alati ka jälgida pallis olevat rõhku ning vajadusel juurde pumbata või vastupidi õhku pallist vähemaks lasta.
Kindlasti tasub harjutusi tehes või pallil istudes roteerida palli regulaarselt, et vältida ühe koha kiiremat kulunemist.

Kui aga varasemat kokkupuudet võimlemispallidega pole, oleks hea käia enne kodus harjutuste tegema hakkamist ka spordiklubis, näiteks rühmatrennis, neid proovimas. Nii saavad esimesed harjutused juba selgeks ning juhendaja valvsa pilgu all ka tehnika õigesti paika.

Võimlemispalle kasutatakse tänapäevalgi palju ka taastusravis ja füsioteraapias. Sellisel juhul näitab füsioterapeut esmased harjutused kindlasti ise ette ning oskab anda soovitusi ka palli valimiseks.

Võimlemispall

Kuidas valida endale õige suurusega pall treeninguks arvestades oma pikkust?

Üldine standard suuruse juhend:

45 cm 152 cm või lühem*
55 cm 153 cm to 173 cm
65 cm 175 cm to 188 cm
75 cm 190 cm to 200 cm
85 cm 202 cm või enam

Vali suurem pall, kui:
- Sa oled kaalukam
- Sul on pikemad jalad
- Sul on seljavalu mured
- Kui Sa soovid palli kontoritoolina kasutada – kindlasti tuleb laua, pikkuse ja palli suuruse suhe paika panna.

Vali väiksem pall, kui:
- Sul on lühemad jalad

Hea teada – pallidel, millel on kirjas ANTI-BURST tähendab seda, et pall ei lõhke koheselt, vaid läheb vaikselt õhust tühjaks.

Võimlemispall

Alternatiivsed tooted

Pilatese pall

Pilatese või redondo pall on põhimõtteliselt miniversioon suurest võimlemise pallist. Peamiselt kasutatakse palli MindBody, pilatese, Wellness and fitness treeningute juures.

Sama moodi nagu suure võimlemispalliga, saab ka pilatese palliga reguleerida harjutuste raskusastet õhu juurde või vähemaks laskmisega.

Mida rohkem palli täis pumbata seda raskemaks saad Sa oma trenni muuta – tuleb suurendada jõuvastupidavust, koordinatsiooni ja keskendumist.

Pilatese pall on saadaval eri suurustes, varieerudes ca 15 – 30 cm läbimõõdu vahemikus. Üldjuhul on pallil kaasas ka käsipump – kuna pall on väike, siis saab ilma suurema vaevata palli ilusti õhku täis pumbata.

Bosu pall

Eraldi võimlemispallide liik on ka Bosu pallid, mis on kujult poolikud pallid ning tugeva ja kõva põhjaga.

Budopunktis on ka Bosu palle koos ekspanderkummide ja käepidemetega, mis suurendavad treeningu efektiivsust veelgi.

Termin Bosu tuleneb inglise keelsest väljendist Both Sides Up ehk tõlkes – mõlemad pooled üleval, mis viitab vahendi kasutamist kaht pidi.

Palliosal seistes on suur rõhk tasakaalu säilitamisel, seda saab kasutada ka nagu aeroobika stepperit.

Kui Bosu teistpidi keerata, on võimalik selle siledama osa peale toetudes teha näiteks kätekõverdusi, mille tegijale see kindlasti ka koormust juurde annab.

Võimlemispall

Hooldus

Võimlemispallid ei vaja pea üldse hooldamist. Kui võimlemispalli kasutab mitu inimest, siis tuleks teda aeg-ajalt puhastada. Tasub tähele panna ka, et kuigi võimlemispallid on valmistatud nii, et terava asjaga kokku puutudes ei lenda nad kohe pauguga katki, vaid tühjenevad aeglaselt, ei tasuks teravaid asju palli lähedusse siiski lasta.

Kodustes tingimustes hoiustades võiks võimlemispalli ka pideva otsese päikesevalguse eest eemale hoida, kuna see muudab ajapikku materjali rabedamaks.