Poksikotid
Poksikott – kuidas valida sobivaim? (soovitusi valimiseks +3 harjutust) | Loe artiklit >
Poksikotid
Kui sa tõsiselt kaalud poksikoti ostmist, siis on sul tõenäoliselt hulk küsimusi - milline raskus, hind ja kinnitusviis on sinule sobilik. Järgnevalt toon oma kogemusest välja vastused tüüpilistele poksikotti puudutavatele küsimustele.
Rippuv ja seisev poksikott
Rippuv poksikott kinnitatakse lakke või seina ning on täidetud tekstiiliribade või ülitiheda vahtkiumaterjaliga. Rippuva poksikoti eelisteks on parem löögitunnetus ning odavam hind. Ühtlasi hakkab poksikott löökide tagajärjel kõikuma, mis omakorda võimaldab parandada löökide ajastust, täpsust ja kiirust.
Seisev poksikott toetub põrandale ning koosneb vee või liivaga täidetavast mahutist ja mahuti külge kinnituvast postist ja pehmendusest. Teda on mugav paigaldada ja lihtne vajadusel eest ära tõsta. Seisev poksikott on enamasti kallima hinnaga ning võib väga tugevate löökide korral pisut nihkuda. Seisev poksikott on hea alternatiiv juhul, kui poksikotti ei ole võimalik lakke või seina kinnitada
Vali õige raskusega poksikott
Rusikareegli järgi on kõige parem treenida poksikotiga, mis on umbes ½ sinu kehakaalust. Ehk kui sa kaalud 80kg, võiks poksikoti raskus olla 40kg ringis (jutt käib rippuvast poksikotist, seisev täidetakse tüüpiliselt 100L veega). Põhjus on lihtne - poksikoti kaal peab vastama löögi tugevusele. Õigesti valitud poksikott hakkab treeningu käigus kergelt liikuma. Kui tunne on selline, et taoks nagu vastu seina või kui kott hakkab kiiguna pendeldama, on midagi valesti.
Kui soovid lisaks kätele ka jalalööke harjutada, vali pikem ja pisut raskem kott. Lastele aga tasub osta pisut kergem poksikott - nii ei saa liigsed ja luud kannatada.
Poksikoti paigaldamine
Rippuva poksikoti paigaldamiseks vajad ühte kolmest lisavahendist: laekinnitus, seinakinnitus või seisev poksikotialus.
Kõige lihtsam ja soodsam on puurida lakke augud ning kinnitada sinna konksuga laekinnitus. Alternatiiv on kinnitada seina spetsiaalne konstruktsioon. Erandjuhtudel ja suurema eelarve korral võid mõelda ka eraldiseisva põrandale toetuva konstruktsiooni peale.
Järgmise sammuna riputa poksikott kinnituse külge ning kontrolli, et poksikott oleks õigel kõrgusel. Liiga madal poksikott jääb jäigaks, liiga kõrge kott hakkab keerlema, ent ei kõigu loomulikult edasi-tagasi. Budopunktis müüdav Dojo poksikott on optimaalsel kõrgusel siis, kui paned poksikoti logo oma silmade kõrgusele.
Poksikoti kõrgust saad reguleerida lisaketi või vedruga. Vedru pehmendab lisaks ka poksikoti liikumist ning summutab heli. Kui müra summutamine on sulle (või naabritele) oluline, kata põrand puslemattidega.
Ideaalne ruumisuurus poksikoti treeninguks on 3x3m - nii saad igast küljest ümber koti liikuda. Kui sellist vaba pinda ei ole, pane poksikott nurka, ent veendu, et tal on piisavalt ruumi vabalt kõikumiseks.
Treening poksikotiga
Treenimaks kiirust ja jõudu, tuleb poksikotti lüüa suhtelistelt tugevalt. Regulaarne harjutamine nõuab korrektset löögitehnikat ning varustust. Veendu, et sul on korralikud kotikindad. Võid treenida ka poksikinnastega, ent arvesta, et kinnaste täidis surutakse pikaajalise poksikotitreeningu käigus kokku. Selliste kinnastega trennis sparrimine võib olla sinule ja treeningpartnerile ohtlik. Randmete fikseerimiseks on mõistlik poksikinnaste all kasutada poksisidemeid.
Tavaline treening poksikotiga koosneb 3 või 4 raundilisest tsüklist. Iga raund on 2-3 minutit pikk. Mõistlik puhkus raundide vahel on 30 sekundit. Tsüklid koosnevad lihtsatest löökidest, mis sooritatakse puhkuseta pideva jadana. Suurema koormuse saavutamiseks tõsta lühikeste ja suure intensiivsusega löögiseeriate tsükleid.
Meie poksikotte kasutavad näiteks Rocca al Mare MyFitness, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Taipoksiklubi ja Spordiklubi Garant.
Kirjutas Igor Neemre
Igor on Budopunkti asutaja (1997) ja üks Eesti kogenumaid võitlusspordi asjatundjaid. Ta on endine tippsportlane ja Eesti karatekoondise peatreener, spordiklubi Budokan rajaja ning spordimetoodik.